Vietnami lõunaosast keskele – Saigon, Da Nang, Hoi An ja Hue

Tere! Oleks vist aeg Vietnami reisist kah kirjutada. Oleme siin juba nädal aega ringi rännanud.

Saigon

Lendasime kõigepealt Saigoni ehk siis Ho Chi Minh City-sse. Saigon ristiti 20ndal sajandil sotsialistliku presidendi järgi ümber. Juba lennujaamast hotelli sõites jäid silma sotsialistlikud embleemid – kõikjal lehvivad punased tähekese ja sirbi ning vasaraga lipud, samuti on näha nõukaajast tuttavaid postreid. Nagu oleks ajamasinaga rännanud. 

Saigon oli tohutult elav ja hektiline linn. Rollerid sõitsid justkui parves koos, nagu oleks Tartu rattaralli stardijoonele sattunud. Aga linna üldmulje oli üsna puhas ja läänelik. 

Peatusime otse linna südames melu keskel. Peatänaval oli ohtralt vilkuvaid bännereid, tohutult palju restorane ja õhtul baarimelu. Õlu on tohutult odav ja putkades müüakse võileiva moodi täidetud baguettesid. “Massaaz, massaaz” hüüavad paar neiut ja üritavad me teed blokeerida, flaiereid pihku surudes. Astume neist mööda, ise pead raputades. “Free beer with meal”, lehvitab üks mees me ninade all flaierit. 

Suure tänava kõrval on turg, kus vietnamlased värsket kraami müüvad. Sealsamas madalatel plasttoolidel söövad paar meest nuudlisuppi. Lapsed jooksevad ringi. Kitsasse agulisse keerates näeb otse kohalike kodudesse, kus seinalaiused klaasuksed on pärani lahti. Sealsamas on kodune väike restoran, mille söögisaaliga samas ruumis on väike telekanurk. Peremees sahmib veidi restoranis ringi ja istub siis teleka ette plasttoolile õhtuseid uudiseid vaatama, end klientidest mitte häirida lastes. Kõikjal on sigisagin. Jah, me oleme Vietnamis! Täitsa tavapärane õhkkond ja eluolu ka muudes linnades.

Hommikul asume linna avastama. Jalutame kompartei peahoone juurest läbi, kaeme ooperi- ja postimaja, katedraali ja paleed.

 Vahepeal sööme imehead kalasuppi, mille kõrvale serveeritakse ohtralt värsket. Jess, lõpuks ometi, salatiline! Käime ka Sõjamuuseumis. Seal saame kinnitust, kui erinevalt võib ajalugu tõlgendada. Muuseumi kohaselt oli USA Vietnami sõjas ainuisikuliselt süüdi. Siinmail nimetataksegi seda “USA Sõjaks”. Ammu teada fakt ju, et ainult kaotaja pattudest räägitakse. Muuseum ise oli väga piltlikult kujundatud ning sõja erinevaid aspekte oli eraldi ruumides kirjeldatud. Maja ees oli ka sõjalennukeid ja tanke. Üsna väärt külastus. 

Peaaegu terve päeva sadas vihma. Paistab, et Vietnami lõunaosas ei olegi vihmahooaeg pelgalt teooria. Samas linnatuuril oli kerge vihm suures kuumas pigem jahutav. 

Paiksem basseinilebo Da Nangis

Veetsimegi Saigonis vaid ühe päeva ning lendasime seejärel riigi keskossa Da Nangi. Vietnam on veidralt pika kujuga riik, kulgedes üsna kaugele põhja välja. Vahemaad on siin üsna suured, Saigonist keskossa näiteks on üle 800 km. Me veedame siin riigis 18 päeva ja kui oleks tahtnud mööda maad keskossa reisida, oleks väga intensiivne tripp olnud. 

Maandusime Da Nangis ja otsustasime veidi parema majutuse kasuks. Veidi kesklinnast väljas oli rannarajoon, kus Eesti standardite järgi sai superodavalt ööbida korralikus katusebasseiniga hotellis. Võtsime paar päeva hästi vabalt, pikutasime basseini ääres ja jalutasime niisama ranna ääres ja seal piirkonnas ringi. Seal oli niigi palju hotelle, kuid veelgi rohkem ehitusplatse. Tekkis küsimus, kellele nii ohtralt hotelle ehitatakse. Kas tõesti tasub ära ja kliente jagub? Piirkond paistis hiinlaste ja ilmselt ka aina rohkem venelaste meelispaik olevat. 

Da Nang on meeletult kiirelt arenev linn. Jällegi oli linna üldmulje puhas ja meie hotelli piirkonnas oli ka väga kauneid elumaju. Elatustase ilmselt aina tõuseb. Õhtuvalguses hotelli katuselt oli eriti lahe jälgida tuledemängu. Pea iga kõrghoone ja sild oli erinevates värvides, mis vaheldusid. 

Jäin kogu selle hotellipuhkusega väga rahule. Pikal reisil lihtsalt ei jaksa koguaeg ringi kablutada, vahepeal tuleb niisama ka päikest nautida. Tore oli ka see, et meid ülendati tasuta sviiti, kus oli lausa süda laes ja puha. Vahel on tore veidi luksuslikumat õhkkonda nautida.

Vietnami toit

Seal piirkonnas oli muidu täitsa häid söögikohti, aga ükskord pakuti korraliku Vietnamipärase roa asemel kiirnuudleid eriti kehvas piprases kastmes! Võehh. Üldiselt süüakse Vietnamis palju suppi. Kohalik kauakeedetud veisepuljongiga supp Pho on kõige levinum, aga ka kohalik karri on pigem supp. Ma jään ikka truuks mereandidele, võin neid vist lõputult süüa. Baguettet pakutakse ka tihti, eriti hommikusöögi kõrvale. 

Kui juba jutt toidule läks, siis me järgmises sihtkohas Hoi Anis sai eriti häid sööke. Proovisin scallopseid, erinevaid karrisid ja sõime baguettet kuulsas ja imeodavas kohas Hoi Ani südames. Seal restos oli alati järjekord. Ma pole elusees nii head täidetud baguettet saanud. Vietnami toidud on kuidagi kodused, aga maitserohked. Toidu kõrvale tuuakse tihti idudest ja maitserohelisest salat. Eriti maitsev on Vietnami pannkook, mis on nagu täidetud pirukas. See tuleb keerata riisilehe sisse koos kurgi, salatilehtede, viilutatud köögivilja ja mündiga ning veel kastmest läbi lasta. Mm, kui hea. 

Toidud ei ole eriti rasvased, isegi mitte praetud riis ja nuudlid. Noh ja nagu mainitud, supp on põhiline. 

Hommikuti pakutakse täitsa maitsvat omletti. Hästi palju on kohvikuid, mis pakuvadki vaid jooke. Vietnami kohv on üsna kange ning seda serveeritakse kondentspiimaga. 

Muidugi on enamasti menüüs ka värsked mahlad. Enamasti need ka on värsked ja väga maitsvad, aga ükskord pakuti mahla pähe apelsinisiirupivett, mis viis mitmeks päevaks mahlatellimise isu ära. No ja kohalik õlu on ka hea. 

Algul tundus tänavatoit veidi hirmutav, sest kõiki komponente hoiti soojas klaasi taga. Aga nüüd oleme igasugustes kohtades söönud. Täna näiteks einestasime kohas, kus polnud isegi menüüd. Midagi oli vietnami keeles seinal kirjas. Meile öeldi, et suppi saab ja näppudega näidati kolm ehk 30 000 dongi. Läks kaubaks. Laual olid keedetud vutimunad ja see saladuslik supp oli ka väga hea. Vist oli kalapallidega. Lauad olid imemadalad ja toolid sobiks Eesti mõistes lastetuppa. Aga tore kogemus oli.

Rätsep-ja laternalinn Hoi An 

Hoi Anis veetsime lausa 4 päeva – kaks kesklinnas ja ülejäänud aja An Bang ranna ääres veidi linnasüdamest eemal olles. Hoi An on tuntud oma nunnu vanalinna, laternate ja rätseptöö poolest. Hoi Anis on õhkkond rahulikum ja hubasem kui mujal linnades.

Rõivalemb hullus õmblussalongis

Hoi Anis on kõikjal õmblussalonge, kus näidistena mannekeenidel väga kaunid mantlid, ülikonnad ja kleidid. Me läksime pärast väikest hinnapakkumiste küsimist hosteli soovitatud salongi. Esimesel päeval tellisin kostüümi ja teisel päeval, noh, veel asju. Nad teevad kostüümi nimelt päevaga valmis ja saab juba proovima minna. Nähes, et tehti väga head tööd, tellisin muidugi veel asju, näidates eelnevalt väljaotsitud pilte. Kaspar tellis kah ülikonna, vestiga ja puha.

 Raha läks planeeritust rohkem, aga see-eest sain riideid, mida olen ammu ihaldanud, aga pole poest sobivaid leidnud. Mind on nimelt õnnistatud mittestandardse kehaga, mis esindab suisa kolme suurust korraga. Lisaks olen lühikest kasvu. Seega olen siiani hästiistuvatest viigipükstest vaid unistanud ja teksade otsimine on õudusunenägu. Sydneyst ei leidnudki. Enamus kleite, mis pihast parajad, on õlgadest ja altpoolt veidi kitsad. Lisaks, ma loodan, et Eestis on seis parem, aga Austraalias oli viimasel hooajal vaid kohutavad 90ndate stiilis hilbud müügil. Mulle meeldib ja sobib naiselikum ja klassikaline stiil. Üldse peakski endale õmbleja otsima. Poodides müüakse üldiselt  kalli hinnaga üsna kehvast materjalist kiirmoerõivaid, korralik rõivas on aga enamasti ülepaisutatult kallis, ERITI Eestis. Austraalias olid riided palju odavamad kui kodumaal ja soodukaid oli ka palju. Teab keegi Eestis head õmblejat?  Mul on enamasti väga selge nägemus, mida kanda tahan… Aga poest neid komplekte ei leia. Nüüd sain südamerahus (aga eelarvesüümekatega, hehe) oma rõivastussoove realiseerida. Oh, mina ja riided, sellest võiks eraldi peatüki kirjutada. Igatahes, kes on huvitatud hästiistuvatest ja Lääne mõttes üliodavast, kiirest ja korralikust rätseptööst, võtke Vietnami tulles shopinguraha kaasa! Lisaks müüakse kõikjal Vietnami tehastes valmistatud firmakraami ja osavalt otsides võib leida üliodavalt originaalasju. Näiteks müüdi palju North Face jopesid, sildid küljes ja puha. Ja kui ka on järgitehtud, siis tõesti – üliosavalt ja ikkagi heast materjalist.

Jalutuskäigud Hoi Anis, Kaspari sünnipäev ja An Bang rand 

Hoi an oli õhtuti eriti ilus, kui laternad olid põlema pandud. Neil käivad siin mingid pidustused, mille puhul lapsed on draakonkostüümides ja taotakse trummi. Nii me siis õhtuti jalutasime, laternavalgel, üle erinevate sildade kõiksugu lettide ja madalate vanade majade vahel. Vahepeal käisime oma vastvalminud riideid proovimas ja nii see aeg läks. Vanalinna sisenemiseks nõuti ka üsna krõbeda hinnaga piletit. Paljud turistid lasti niisama läbi. Et me ses loogikat ei näinud, läksime ringiga ja kõrvaltänavast sisse. Ka nii saab. 

Kui oli aeg rannaosaks, kallas vihma kui oavarrest. Olime just saabunud uude majutuskohta. Vihma lubas ka järgmiseks päevaks . Mis seal ikka, olime tubasemad. Tulles lõunasöögilt tagasi, ootamas meid Kaspari sünnipäevatort, mille kodumajutuse omanik oli toonud.

 Milline tore üllatus. Laulsime Kasparile kõik koos sünnipäevalaulu. Tort oli imemaitsev.

Üldse on siin majutuskohtade inimesed olnud ülisõbralikud. No tõesti, ülivõrdes. Alati naeratavad ja abivalmid. Seda soojust ja lahkust on raske kirjeldada. Ju on meil vedanud ka. Kohalikud tahavad iga asjaajamise puhul, et me istuks. Kas või minutiks, aga maha peab istuma. Teiseks nad suunavad alati ventilaatori otse me peale puhuma. Eks ikka, et meil palav poleks. Seda juhtub siis massaazis, söögikohtades jms. Kogu selle kuuma-ventika-konditsioneeri kombost oleme juba mitu päeva tõbised. Troopikas pole üldse tore haige olla,vaat et hullem kui Eesti kliimas põdeda. 

Eile ehk viimasel päeval Hoi Anis ärgates oli ootamatul kombel vihm kadunud. Öösel oli jube ja hirmutav torm, aga hommikuks polnud taevas pilvepoegagi. Käisime ratastega veidi põldude vahel sõitmas ja imetlesime vaateid. Seal oli palju hanesid, polnudki eriti kukki ja kanu, kes muidu igal pool ringi tatsuvad. Härjad olid ka, paar tükki kümblesid kraavis. Nii palav oli, et see tundus täitsa ahvatlev jahutus.

 Veetsime ka aega rannas, mis oli üllatavalt puhas ja puhta liivaga. 

Lained olid ülisuured, nagu ikka ja ma chillisin niisama kaldaäärses vees. Ma ikka üldse ei usalda ookeanit. 

Rongirännak ja esimesed muljed Huest

Täna sõitsime rongiga Huesse. Esimene rongikogemus möödus muidu hästi, aga rongijaamas tuli üks onkel, võttis agaralt me kohvri ja viis rongi juurde. Ta tegutses nii kiirelt, et ei jõudnudki teda takistada. Oli varahommik ja olime unised kah. Muidugi ta nõudis raha ehk MONEY. Andsime paar tuhat dongi ja ta polnud üldse rahul. Aga neist isehakanud teenusepakkujatest on küll kõrini. Ei jõua takistadagi, enne kui “teenus” on juba osutatud. 

Läbisime 100 km mingi 4 h, aga vaated, mille pärast rongi valisime, olid täitsa kaunid. Rongitee kulges nimelt ookeani äärest. Kahjuks olid me kohad vale akna juures, aga midagi ikka nägime. Igatahes, Hue-t oleme vaid veidi avastanud. Siin on täitsa lahe park loomakujudeks pügatud põõsaste ja armsate aiamajakestega. 

Homme pühendame veel päeva Hue-le ja siis öörongiga Hanoisse. Oeh, nn “kogemuse” mõttes võtsime selle viisi ja eks ta ole odavam ka, kui lend. Aga ma juba ette mõtlen, kas on väga jube kogemus. Üldiselt on selle reisiga standardid tunduvalt alalhoidlikumaks läinud. Tuba peab olema puhas, voodi, wc ja pesemiskohaga. Muu, nagu hubasus vms, on suva. Ümberringi on elu üsna lihtsalt laadi ja siis nagu polegi eriti muud vaja, kui et baasasjad oleks olemas.

Kniks ja kummardus, kes selle mammut-elevantpostituse läbi luges. Algul ei saa vedama, pärast pidama. Näeme peagi Eestis! 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s