Kes kardab vanust?

Lõpuks ongi pühad käes! Ootasin neid juba mõnda aega. Neli järjestikust vaba päeva on täielik luksus. Suure Reede veedame isekeskis kodus lõdvestudes. Magasime pikalt, sõime hommikul kartulisalatit ja kooki ning naasime just rattasõidult. Mõnus.

Eile vaatasime filmi „Klassikokkutulek“. Selle kohta oli kära nii Facebookis kui blogides. Vaatajaskond jagunes kahte leeri – mõned pidasid seda teost labaseks, teised ülimalt naljakaks. Minu viis see film aga mõttele, et miks inimesed nii õudselt kardavad keskiga? Või üldse vananemist. See „appi, ma olen nii vana ja elu on läbi“ liin jookseb läbi mitmetest filmidest, sarjadest ja raamatutest. Sellised teosed on aga peegeldus me ühiskonnast ja kollektiivsest mõttemallist. 

Ükspäev istusime grupi naissoost töökaaslastega restoranis. Mitmed neist olid kohe-kohe 30 saamas. Üks neist oli juba selle „maagilise vanusepiiri“ ületanud. Nii need viimaseid hetki kahekümnendaid eluaastaid nautivad naised ohkasid, et küll on ikka jama. See kõige vanem ütles, et just mõnus on – ta on oma elus jõudnud punkti, kus juba nii mõndagi stabiilset ning teiste arvamus ei huvita enam. Teised ei uskunud. Mis mõnu sel elul enam nii väga olla saab, kui vanusel juba ees kolmekohaline number. Ja see pole veel mingi keskigagi, kaugel sellest! Nentisin neile, et minu arust pole kurvastamiseks küll mingit põhjust. Kõik naised olid tublid, tööalaselt kogemust juba aastaid ja oma elus kuhugi jõudnud. Nad ei olnud ju kahekümneaastasena oma elus samas punktis. Miks siis teatud vanusepiiri ületamine nii traagiline tundub? Selle peale vastati, et ega tõesti, nad ei olegi oma vanusesse nii suhtunud. Et ilma vanuseta nad ei oleks praegu siin oma kogemustepagasi ning saavutustega.

Eks vanemisega süveneb aina enam ekstentsiaalne teadmine, et me pole igavesed. Aga miks sellega peab kaasnema kriis? Ma arvan, et kriisi soodustav tegur on, kui on elu ja selle nautimist pidevalt edasi lükatud. No teate ju küll seda ringi, et praegu käin ülikoolis. Praegu on stress ja pinge. Kui kool läbi, küll siis jõuab elu nautida. Siis läheb juba kogu aur tööle. Siis oodatakse puhkust, et elu nautida. Siis mingi aeg hakkab (just enamasti naistel paraku) paine leida endale väärt partner. Selle leidmise aja ollakse jälle ooterežiimil. Kallim leitud, kurdetakse mõne aja pärast suhterutiini üle ja nautimishetk on taas „kuskil tulevikus“ (sisesta järgmine verstapost, näiteks palgatõus, oma maja, uus auto jne). Niimoodi elamist edasi lükates võib jah juhtuda, et kuskil elu keskpaigas leitakse paaniliselt, et elu on raisatud ja tekibki kriis. Kindlasti on paljusid inimesi, kes elavad nüüd ja praegu, aga ühiskond soosib seda edasi lükkamist. Et ikka on midagi puudu ja koguaeg on vaja midagi enamat. Satun isegi vahepeal sinna lõksu, et hakkan tulevikus elama. Üks asi on unistamine, mida on vahepeal lausa vaja teha, aga teine asi on sinna unistustesse lõksu jäämine, olevik unustades. 

Muidugi on noorus üks äge aeg. Aga igal vanused on omad plussid-miinused. Näiteks vaatan oma praegust tiimijuhti. Tal on juba 20 aastat töökogemust. Ta suhtub igasse asja nii rahulikult ja kerge sarkastilise huumoriga. Temas on enesekindlust, mis on tulnud töö-ja elukogemusega. Tean nii mitmeid inspireerivaid inimesi, kes on 40-50 kandis. Nad on mulle eeskujuks. Ja neid vaadates ma küll ei karda vananemist. Miks peaks? 

Seda usun ka, et enesetunne sõltub väga palju sellest, kui palju liigutakse ja mida suhu pistetakse. Nii mõnigi regulaarselt sportiv neljakümnene võib end oma kehas palju paremini tunda, kui ülekaaluline ja vähe liikuv kahekümnene. Ega mul mingit teaduslikku tõendusmaterjali siin taga pole, aga nõnda ma arvan.

Mis selle pika jutu point on? Rohkem nautlemist ja hetkes elamist! Vähem hirmu lisanduvate eluaastate ees. Kõigel on oma plussid ja miinused. Mulle tundus kunagi teismelisena 25+ ka juba ulmesuur vanus, aga näed, pole ju. Igal asjal siin elus, ka vanusel, on oma negatiivsed ja positiivsed küljed. Keskendukski siis ehk positiivsele poolele?

Ilusaid pühi soovides

Grete-Maarja

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s