„Kas Sina said ka töötades surmaähvardusi?“ ehk Filipiini pulm ja Botany Bay rahvuspark

Eile oli meil au väisata Filipiini-Austraalia pulma. Pruudiks oli Kaspari töökaaslane ning peigmeheks keegi austraallane. Olime varemgi kuulnud, et siin käivad pulmad kähku. Varakult on registreerimine, siis pildistamine ja sööming. See pulm polnud erand.

Laulatus toimus juba 10:30 meie lähedalasuva linnajao kirikus. Või mis kirik ta niiväga oli, pigem ruum koos lavakesega. Seal laulatas neid kohalik kaplan. Tseremoonia oli kena ja armas. Vaimulik rõhutas abiellumise tähtsust ja kuidas sõrmus on kui igavene ring nende katkematust ühisest eluteest. Noh et ring ei katke ja seega ka mitte abielu. Polegi sellele varem mõelnud, miks just sõrmus abielu sümbol on.

Pärast laulatust poseeriti palju fotode jaoks ning liiguti edasi lähedalasuvasse Vietnami restorani. Saime teada, et meie lähedal asub niivõrd maitsvate toitudega restoran. Hakkame seal edasipidigi käima.

Pidu liikus edasi kiirelt. Kohe nii kiirelt, et kell üks päeval serveeriti veini ja õlut ning kutsuti inimesi tantsupõrandale. Kell üks päeval! Filipiinlase temperamendiga jah hea lihtne, et tantsi mis kell tahes. Aga meie Kaspariga oleme ikka harjunud, et pidutsetakse ööhämaruses pärast mitmetunnist „soojendust“. Kuidas sa tantsid niimoodi avalikult päevavalguses?

Üks väike Filipiini poiss nautis end täiega. Tantsis „Gangnam“ stiilis nii et asigi pole. Ka teised tundsid end vabalt. Kasparit rebiti muidugi eriti tantsima. Oli teine jõulupeol hoos olnud ja isegi parima tantsija auhinna võitnud. Lõpuks ta murdus rahva surve all ja näitas, milleks suuteline on.

Jäin ühe filipiinlannaga jutustama ja selgus, et tema oli oma kodumaal jurist. Nüüd teeb Austraalias lihttööd. Ta oli väga üllatunud, et ma siin õigusalal töötan. Julgustasin tedagi kandideerima ja proovima. Tema aga jagas oma kodumaal töötamise kogemust. Korruptsioon on tavapärane, samuti kohtulahendite äraostmine. Kriminaalasjades töötamine pidi eriti ohtlik olema, sest siis saab palju surmaähvardusi. Kuid tema olevat neid ka tsiviilasjade kallal töötades saanud. „Kas Sina said ka kodumaal töötades surmaähvardusi?“ küsis ta siiralt. Pidin õnneks nentima, et ei. Elame ikkagi õigusriigis, Euroopa Liit ja puha. Tegelikult olen väga uhke, et oleme igapäevapeensusteni korrupeerunud Nõukogude Liidust (kus isegi sünnipäevatordi ostmiseks pidi kellelegi teene tegema) jõudnud riiki, kus altkäemaks pole igapäev. Neil Filipiinidel on aga narkoparunid ja süsteemi äraostmine rutiin. Ise elavad veel süvakatolikus riigis, kus usk ja Jumala järgimine on äärmiselt oluline. Kahjuks religioon, pettus ja vägivald üksteist ei välista. Ebaturvalises ühiskonnas pole sellestki kasu, et kõikjal on palmid ja ilus loodus. 

Pidu aga liikus edasi süngetest teemadest rääkimata. Oli pruudikimbu viskamise aeg. Vallalised näitsikud aeti ritta, mind sunniti ka sinna sekka. Ja pruut viskab kimbu otse… istuva Kaspari sülle! Vaat kus lops, jättis kõik tütarlapsed pika ninaga. Aga pole siin miskit diskrimineerimist, see on tõeline võrdõiguslikkus.

Sõime veel torti, lauldi karaoket ja oligi pidu läbi. Kell pool neli kõndisime juba kodu poole. Eks see pidu lõppes eriti vara, sest abiellujad polnud enam esimeses nooruses. Meil oli aga veider olla. Päike alles siras, õues oli lämbe ja me tatsusime juba peolt koju.

Täna algas päev väga aktiivselt. Käisin hommikujooksul, siis kobisime koos ujuma. Pärast mõnusat hommikusööki omleti ja pannkookidega seadsime autorattad Botany Bay rahvusparki. Polnud sellest kohast enne kuulnudki, kui kaardil seda nägin. Sealne jalutuskäik oli imeline! Terve tee kulges kaljusid pidi mühiseva ookeani ääres. Tegime palju pilte ja nautisime päikest. Jalutuskäigust laen pilte üles ka. Pulmast on kahjuks vaid grupipildid ja teiste inimeste pilte ma siia üles ei riputa. 

DSC_0091DSC_0120DSC_0081

Lõpuks on ilusad ilmad naasnud. Terve nädala esimese poole muudkui ladistas vihma justkui oavarrest ja oli jahe. Nii vale oli olla, kui pole mitu päeva päikest näinud. Ilm muudab tuju ja muudab energiataset. Esimene sügistalv Eestis võib pärast siinset päikselaksu küll harjumatu ja kõle olla. Mis seal ikka, küll harjub tagasi.

Oleme vahepeal igasugu põnevaid plaane sepitsenud, aga neist veel teada ei anna. Kõik pole veel nii kindel. Ehk järgmine kord.

Nautige lumist talve! Hetkel seda küll ei igatse, aga pärast kuudepikkust pimedust on lumi ja päike ju toredad küll. Ehkki -25 kraadi on minu jaoks sarnane siinse 40-kraadiga. Õue ikka ei taha minna.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s