Sotsiaalmeedia tõi lahmimise võidukäigu?

Üldiselt olen seisukohal, et elame heal ajastul. Inimesed on vabad väljendama oma mõtteid ja arvamusi, kartmata sanktsioone. Internetist leiab vaid mõne minutiga vastuse ükskõik millisele elulisele küsimusele, olgu selleks mure põsele tekkiva vistriku või tuumarelvade leviku pärast.

Igal ajajärgul on oma plussid ja miinused. Tänapäeval on äärmiselt oluline säilitada kriitikameel. Tundub, et kohati on inimese alateadvusesse sisse kodeeritud, et mis kuskil avalikult kirjas, see on autoriteetne seisukoht. Sotsiaalmeedia laia leviku tingimustes tuleb autoriteetseid ja argumenteeritud seisukohti paraku tikutulega otsida. Ma ei väida, et enne iga sõnavõtu kirjapanekut peaks Enn Kasaku õpik käes loogikamudelid läbi käima või argumenditeooriasse süvenema. Kirjutan ju isegi vabas vormis, teki all oleskledes ja kirsse süües blogi. Kahjuks kohtab sotsiaalmeedias liigpalju emotsioonide pinnalt manipuleerimist põhjalike arutelude kõrval. Piltlikult öeldes tundub, et tihti võidab selle argument, kelle digitaalsel seinal on nunnum kassipilt.

Elame tohutus infotulvas. Seda voolab sisse uksest ja aknast, hahhetagu hommik või loojugu päike. Arusaadav, et infokülluse tingimustes valitakse endale tähelepanematult lihtsam lugemine. Küllap see on ka põhjus, miks artiklite kvaliteet meedias aasta-aastalt aina langeb. Müüvad lihtsad ja kerged pealkirjad, mitte pikk, detailidesse ja tagamaadesse sukelduv artikkel. Et mitte tahtmatult langeda kollaste pealkirjade lõksu ning aega tarbetustele kulutada, tasub juba eos kriitiliselt valida oma uudisteallikat.

Aga ma ei tahtnud tegelikult sellest rääkida, et isegi mu vana lemmik Postimehe veebileht on veidral kombel kollaseid pealkirju täis. Ajakirjanikel on peal mingigi kontroll kirjapandu üle. Facebookis puudub filter täielikult. Igaüks on arvamusliider. Suletud gruppides käivad eriti elavad arutelud. Viimase aja klooriravimi juhtum oli eriti selge näide illustreerimaks tugeva kriitikameele olulisust.

Juristina olen harjunud erinevate poolte kasuks argumenteerima. Seda elukutset viljeledes saab selgeks, kui vähe on must-valget. Ning et tõde, vahel lausa ühiskonna teatud aspekti korraldust muutev kohtulahend, on tihtipeale see, mida on põhistatud tugevama argumendiga. Kõlab ju vana tsitaatki, et vaieldes selgub tõde. Aga kui argumentatsioon puudub sootuks? Siis mängitakse emotsioonidega. Tulemuseks on lahmimine. Kui aga lahmimist pädeva nõuande pähe võetakse, võivad sellel olla äärmiselt kurvad tagajärjed. 

Toon näite tugevaid kirgi kütnud pagulasteemast (allolevad pildid ei väljenda minu seisukohta ses teemas, vaid tegemist on illustreeriva näitega).

A Syrian refugee child cries at the Al Zaatri refugee camp in the Jordanian city of Mafraq, near the border with Syria
Süüria lapspõgenik nutmas. Pildid on pärit Googlest.

92ea29301d772c9df19672366bd5f4fc

 

Usun, et paljudes tekitavad õnnetute laste pildid kaastunnet ja soovi aidata, päästa.

The-reaction-triggered-a-stampede-among-the-refugees-as-thousands-of-soaked-men-women-and-children-panicked-650x424
Rahutud põgenikud

images (17)

Aga nende meeste pildid? Kas tekkis tunne, et tegemist on rünnakuga, sooviga alistada? Vahest tekkis soov nende tuleku vastu protestida, oma kodu kaitsta.

Puudu oli vaid argumentatsioon, tühiasi ju. Nii manipuleeritakse me emotsioonidega iga kord, kui avame Facebooki lehe. Endalegi märkamatult loovad tõusetunud emotsioonid pinnase seisukoha tekkimiseks, ilma radikaalsete argumentidega.

Eile näiteks nägin oma Facebooki lehel arutelu selle kohta, et ehk on maa hoopis lame. Arvasin algul et see on nali, aga see ei paistnud siiski nii olevat. Mõneti on huvitav keskkooliaegseid tuttavaid listis hoida, saamaks aimu inimeste arvamuste mitmekesisusest. Meelelahutuslik küll, aga ilmselt mitte vajalik teadmine.

See revolutsiooniline arutelu viis mind mõttele, mis on inimesed teaduse usaldamisest nii kaugele viinud. Kas asi on selles, et teaduslikke seisukohti ei reklaamita suurelt ja värviliselt? Mina austan teadust. Arstiteadus näiteks on nii keeruline valdkond, mille õppimise peale ma isegi ei mõelnudki. Austan inimesi, kes tegelevad meditsiini, geenitehnoloogia jms keemia ning füüsika süvateadmisi nõudvate aladega. Need inimesed on aastaid õppinud ja ränka vaeva näinud, et olla oma alal pädevad.

Rahvas aga ei usu, vaid ajab taga suurt ja salajast tõde. Sotsiaalmeedia põhjal on näha, et siin maailmas valitseb üsna paljude arvates üks suur vandenõu ja saladus. Kahtlemata on mõni tõsiasi tavainimese eest varjus, näiteks riigisaladus. Kuid isegi demokraatliku ühiskonnakorralduse puhul säilib teatav konfidentsiaalsus ja see on normaalne riigi toimimise osa. Igat infokildu siin maailmas ei saagi avalikustada. Kuid osa inimesi näib arvavat, et pea kõik siin maailmas on vandenõu ja avalik info pole tegelikult tõsi. 

Olen toitumisnõustamise teemat oma varasemas postituses puudutanud, kuid näitena on see ka siinkohal hea. Piisab vaid mõne „eduloost“ ja vormis keha piltidest, et mitmed inimesed omagi menüüd korrigeerima asuvad. Lugesin hiljuti artiklit, kus toodi välja Kartulikasvatajate seltsi konverentsil hõigatud asjakohaselt irooniline märkus. Et loomade toiduratsiooni välja arvutada, tuleb Maaülikoolis mitu aastat õppida. Inimeste toitumisnõustajaks saab paarinädalase kursusega, kui sedagi vaja. Piisab sotsiaalmeedia hõigetestki. Tagataustaks, kartulikasvatajad olid nördinud, et nende hoolega kasvatatud vilju aina vähem süüakse. Usutakse, et kartul teeb paksuks. Riiklikes toitumissoovitustes midagi sellist kirjas pole, aga neid ei reklaamita eriti internetis ka. Paleo toitumise gruppides käis aastake tagasi pikk ja põhjalik arutelu, kas tatart võib süüa. Nenditi küll, et ametlike toitumissoovituste kohaselt on tatar tervisele kasulik, aga kas sellele grupi liikmetele Paleo toitumiskava looja nõustub? Mis sellest, et sellel isikul ei olnud avalikkusele teada olevalt meditsiinilist vms asjakohast haridust. Tema teadis teiste arvates vastust, sest tema oli selle dieediga alla võtnud ja muudest probleemidest vabanenud. 

Võib-olla tunnevad osa inimesi end targema ja olulisemana, kui nende nõu kuulatakse, hoolimata teaduslike ja muude põhistatud argumentide puudumisest. Ehk usuvad mõned tõesti siiralt, et teaduslikud seisukohad on üks vale kõik. Arvamusi on sama palju kui inimesi. Kuid vahel tasub kogu infovoo taustal seisatada ja mõtiskleda. Arutada kas või oma mõtteis, mille põhjal on arvamus kujundatud. Massiarvamus ei pruugi automaatselt tähendada seisukoha õigsust. Igaühe nõuannet ei tasu kuulda võtta. Enne nõuande teadmiseks võtmist tuleks kriitikat rakendada ja mõelda, kas see inimene tõesti on pädev. See kehtib igas eluvaldkonnas – eraelu, tööalased otsused, tervis jne. Eriti kriitiline tasub olla tervist puudutavates küsimustes. Eriti, kui see puudutab lapsi. Meil ei ole vaja uut mürgiravi juhtumit ega leetripuhangut.

Eeltoodule lisaks tasub meeles pidada, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Kuigi kõiksugu arvamusliidreid on sotsiaalmeediasse sugenenud palju, väljendab enamus neis portaalides siiski elustiili. Üldiselt ei panda endast üles pilti, kuidas kehva päeva lõpus väsimusest loppis näoga ja mustade silmaalustega kodudressides teki all jäätist süüakse, juuksed sassis. Ei klõpsita endast selfit, kui gripp on maha murdnud ning nina pidevast nuuskamisest punane on. Pole märganud pilti, kus kassi liivakastist tüdinud ilmel junnikesi koristatakse ega väsinud ilmega noort ema, kelle laps ta just piima täis oksendas. Ei tehta pilti kuulõpu säästumakaronidest, mis hooletult taldrikule visatud on ega autost, mille klaasile keegi naljaga joonistas, sest nii must oli. Iga päev näeme pilte kauni garneeringuga gurmeest, naeratavaid ja musitavaid paarikesi, armsaid kassipoegi ja beebisid, ilusaid riideid, põnevaid reisipilte, kiireid autosid ja muud kaunist.

Ega keegi ei peagi end kehval eluhetkel pildile püüdma, kuid ajal, mil paljud oma elusid piltidel glamuursete ja veatutena näitavad, tasub meeles pidada, et kõigi elus on kulissitaguseid hetki ka. Tegelikult on neid ju päris palju. Kellegi elu pole ideaalne, isegi kui see ilusatel piltidel nii näib. Illusioon ei ole reaalsus. Emotsioonide ajel ei saa jõuda radikaalse seisukohani. Teaduslike seisukohtadeni on jõutud pikkade, aja- ja andmemahukate uuringute tulemusel. Nunnu pilt ega kisendavas stiilis sõnavõtt ei muuda kellegi seisukohta põhistatuks. Talupojamõistuse säilitamine on võti tänapäeva inforägastikus. 

Extremely-cute-kitten_large

Seisukohale kaalu lisamiseks.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s