Back in business ehk A.A tööelu hirmutavalt suures advokaadibüroos!

Tere!

Ma ei ole nüüd paar nädalat kirjutanud, aga sellel on ka kindel põhjus. Meeltes mõlkus mul vaid üks mõte – töö! Aga tööst ma ei julgenud kohe kirjutama hakata, kõik oli ju nii uus. On siiani.

Mis seal ikka, kergitan saladuseloori. Ma olen juba poolteist nädalat olnud back in business. Töötan advokaadibüroos nimega Gadens ehk olen oma erialale nii lähedale roninud, kui see siinmaal üldse võimalik on.

Kõik toimus kiiresti. Kirjutasin ühes postituses pikemalt, kuidas üks agentuur mind intervjuul küsitles ja pärast arvutioskuseid testis. Sealne konsultant oli mulle töö leidmisel väga aktiivne. Kõigepealt töötasin agentuuri kaudu hästi lühikese otsakese ühes teises advokaadibüroos, kus pidin põhimõtteliselt õigusuudiseid blogisse postitama ja neid täägima. Eelmine temp ehk ajutine töötaja oli lihtsalt tööle ilmumata jätnud ja ma lõpetasin tema eest töö ära.

Siis sain jälle veidi kodus istuda. Kandideerisin ka omal käel, aga erilist edu sel rindel polnud. Helistasin ikka aeg-ajalt sellele konsultant Samile ja uurisin, kuidas seis on. Uurisin isegi, et kas peaks ehk proovima mõnda poodi või kuskile CV-d saata. Ta arvas, et oodaku ma veidi. Küll ta leiab mulle töö.

Ja siis üle-eelmisel neljapäeval ta teataski, et tal vist on mulle töö. Õhtul helistas, oli ise rõõmsa ja uhke häälega, kui teatas, et nüüd on asi kindel ja esmaspäeval oodatakse mind tööle. Ühte suurde advokaadibüroosse. Kaheks kuuks, kuni jõuludeni. Ütles, et pärast seda kogemust on teist, pikemajalist tööd, juba lihtsam leida. Kohalik kogemus loeb väga palju. Järgmises kohas võib Sami sõnul ka rohkem raha saada, aga ka praegune tunnipalk on kenakesem, kui lootsin. 

Ja mina olin…uskumatult ärevil. Olin end varemgi rahustanud mõttega, et selles suures linnas on mul tegelikult vaja vaid ühte kohta, kes mind tahab. Ühte inimest, kes minusse usub. Ja nüüd oli see täide läinud. Uskumatu!

Järgmisel esmaspäeval tõmbasin selga värskelt triigitud valge särgi ning musta seeliku ja läksin, ise ärevusest lõhkimineku äärel olles, rongiga linna. Kõigepealt sisenesin tohutusse ärihoonesse, mis asub kõrgmoepoodide vahel. Seal kõrgel korrusel oli tohutu suur modernselt sisustatud vastuvõturuum, kus ootel ca 10 inimest. Selgus, et need on büroo uued töötajad. Ülejäänud viidi „induction“’ile ehk sissejuhatavasse kõnelusse vms, minule kui temp’ile tuldi kohe järgi ja viidi tööle. Selgus, et mina töötan veel omakorda teises majas. Selle büroo kasutada on kahe maja peale kolm korrust. Tegemist on üleriigilise bürooga ja üks osakond on Singapuris ka. Aga juba Sydney büroos töötab väga palju inimesi.

Hiljem selgus, et mind „peale korjanud“ Katie on üks meie kolmepealisest tiimist. Minu põhiline ülemus on Anthony, kellel alati tohutult kiire.

Esimesed muljed olid ausalt öeldes segadusttekitavad. Ühes ruumis töötab üle 70 inimese, kirjutuslauad on kolmekaupa reas. Kontoris käib pidev sagimine, jutustamine, taamal mängib raadio. Telefonid helisevad, printerid undavad. Ja siis selle kõige keskel olen mina, pisike eestlane, kes üritab kuidagi kõigega toime tulla.

Esimesel nädala oli minu ülesandeks soiku jäänud andmebaasi haldamine. Meie osakond (ehk siis 100 inimest vähemalt) tegeleb sisuliselt nelja (?!) suurkliendi ja nende kinnisvara tehingutega.

Kinnisvara soetamisega käib siinmaal kaasas selline bürokraatia, et tehingu vahel on laenumaakler, kinnisvaramaakler, lepingut ettevalmistav advokaat ja lisaks on spetsiaalne asjapulk nimega conveyancer. Ja enamus nimetatuid asjapulki figureerivad ka siis, kui lihtne inimene endale laenuga kodu tahab osta! Uskumatu, mis?

Seega on siin õigusnõustamine väga spetsialiseeritud. Meie osakonda haldavad paar-kolm partnerit ja ülejäänud tublid kontorihiirekesed kõik assisteerivad neid, mina sealhulgas. Olen juba loobunud silmade hõõrumisest ja enesenäpistamisest, et kas see kõik on tõsi. Et mina töötan siin, põliste austraallaste keskel, kellel nii mõnelgi ongi elukutseks seesama paralegal või assistant amet (lühend A.A, aga alkoholiga pole siin miskit pistmist!). Siin ei ole nagu enamasti advokaadibüroodes Eestis, et paralegal ehk sisulisi abistavaid ülesandeid täidab vaid tarmukas juuratudeng, kes ise advokaadiks pürgib. Ei, siin on keskealised mehedki paralegalid.

Ja kuidas mul siis läheb? Ütlen ausalt, ise ka ei tea. Algul põdesin. Tohutult põdesin. Aga siis adusin selle mõttetust. Ma lihtsalt teen oma tööd, nii hästi, kui oskan. Ja olengi natuke tulnukas, juba oma aktsendi tõttu. Ega keegi mind seal tööpostil instrueerima ei kukkunud. Näidati ette, kuidas see konkreetne andmebaas töötab ja kõik. Ülejäänud – kuidas kõnesid edasi suunata, kuhu kausta faile salvestatakse jne, ei näidanud keegi. Nagu varem mainitud, on nii mõnigi temp töötaja lihtsalt tööpostilt minema jalutanud. Ilmselt sellepärast on algul suhtumine ajutisse töötajasse leige. Võtsin siis julguse kätte ja küsisin ise. Tänagi oli juhtum, kus Anthony tegi suured silmad et miks ma faile ARVUTISSE salvestan, et neil ju selleks oma online süsteem. No vabandust. Lisaks on siin oma arveldamis- jms süsteemid, mida ma jooksupealt õpin.

Töö kiirusest ma ka aru ei saa. Mõni annab mulle ülesande ja siis teeb suured silmad, et JUBA valmis. Samas mu ülemus teeb asju megakiirelt ja näitab mulle kõike tohutult kiirelt, ma üritan tempos püsida ja kõike üles kribada. Ükskord näitas ühes süsteemis sadattuhandet funktsiooni ja kui ma küsisin, et kas võiksin ise selle toimingu läbi teha ja selleläbi õppida, ütles et ma ei peagi seda oskama. Saa siis aru. Samas mõni inimene seletab väga lihtsalt. Ma kordan alati idioodi kombel oma sõnadega üle, et kas sain õigesti aru. Märkmeid teen ka. Las parem võtab seletamine minutikese kauem aega, kui hiljem hakkan korduvalt üle küsima ja juba teisele asjale keskendunud inimest segama, arvan ma. 

Lisaks veel telefonisuhtlus. Oeh! Kuulan siiani ühe kõrvaga, kuidas ja mis väljenditega teised telefonis räägivad. Ärikeel on ikka tiba teine teema. Ükspäev vastasin hästi usinalt telefonile, et Grete, Gedans speaking. Klient ka itsitas teisel pool toru. Nimi on mul muidugi Grrredaa Stilmeik siinmaal. Jube kole nimi. 

Nii et kui panna kogu see sagin, uued ülesanded, uuemat sorti inglise keel, pikk tööpäev (ikka 8:30-17) ja varajane ärkamine kokku, saate õhtuks ühe väsinud preilna. Tööl peab ikka koguaeg terav pliiats olema. Tegelen ikkagi tehingutega, kaustatega ja iga tehing on äärmiselt oluline.

Ma olen õnnelik. See kõik on tohutult põnev. Aga ausalt öeldes – keeruline ka. Ma lihtsalt loodan parimat ja tahan endast parima anda. Vahel tundub juba, et kenasti läheb. Algul leigelt suhtunud töökaaslased on pärast mõningate ülesannete täitmist sõbralikumaks muutunud ja küsivad, kas mul on aega veel midagi ära teha. Hea märk! Aga siis jälle natuke põen. Tahaks kõike lennult osata ja teada. Küllap see ongi minu õppetund, et ÄRA PÕE! Nii tundmatusse vette visatuna olengi tulnukas ja peaasi, et kiirelt õpin ning suhtumine on õige. See tähendab entusiastlik ja innukas, huvi üles näitav. Nädalavahetusel filmi „Intern“ vaadates tundsin muide selles vanaonklis paljuski mind ennast ära.

Kindlasti kirjutan tööelust veel. Praegu aga palun mind vabandada, olen väsinud ja lähen peagi magama. Me oleme teist muide kellakeeramise tõttu lausa 9 h ajast ees!

Tegelikult oleme vabal ajal igast toredaid asju teinud. Seda küll nädalavahetusel, nädala sees teen õhtul trenni ja vaatan natuke oma taasavastatud seebikat. Hea pead puhata ja teiste draamale kaasa elada. Nädalavahetusel käisime aga rannas ja ma proovisin bodyboardiga lainetes möllata. Oli lõbus, aga selle peal oli keeruline püsida.

Rand, kus me eriti pilte teha ei viitsinud
Rand, kus me eriti pilte teha ei viitsinud

Oleme põnevates aasiapärastes kohtades söömas käinud ning imetlenud tuledevalguses Sydney südalinna. Tõendan seda kõike piltidega.

Suurlinnatuled
Suurlinnatuled

12188485_1055548481136761_43904981_n

Meie sassis tuba ja koerast majakaaslane
Meie sassis tuba ja koerast majakaaslane
Töötuna nokitsein kollaazhe teha
Töötuna nokitsesin kollaazhe teha
Kevadel Sydney õitseb
Kevadel Sydney õitseb, eriti äärelinnades

Olge tublid ja mõnusad!

Grete-Maarja

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s