Sest sa oled seda väärt – tõelist õnne, mitte asju

Mõtlesin ükspäev, kuidas reisimine ja seljakotiränduri elustiil mind muutnud on. Ega vastuse leidmiseks ei pidanudki sügavale endasse kaevuma. Vastus on ilmselge. Ma ei hooli enam niivõrd palju asjadest. Minu unistused ja soovid on palju vähem materiaalsed. Olen õppinud elus pisiasjadest rõõmu tundma ja kõike „elementaarset“ me ümber väärtustama. Kas või seda, et olen sündinud arenenud riigis ja mulle on elu jooksul antud nii palju võimalusi. Et mul on hea haridus. Mul on hubane koht, kus elada. Minu lähedastel läheb hästi. Et mul üldse on lähedasi, on nii võrratud sõbrad.

Lisaks teadvustamisele on minus kasvanud tänulikkus selle kõige eest, mis mulle juba antud on. Ma üritan mitte keskenduda sellele, mis mul puudu on, vaid sellele, mis mul juba on. Seda just materiaalses võtmes. Enda elukestev harimine on oluline prioriteet, aga paari T-särgi juurde ostmine mitte. Mis siis, et naisteajakirjad kaagutavad iga hooaja algul, mida üks “tõeline naine” oma kappi vajab. Või et aeg ajalt on kuulda, mis autoga üks “tõeline mees” sõidab. 

Inimesed ja inimsuhted on tõeline väärtus, asjad mitte. Lihtne tõde, aga selle igapäevane teadvustamine materiaalsete väärtustega koormatud ühiskonnas on küsitav. Jõulud hiilivad vaikselt lähemale. Kerkib üles jõulukinkide teema. Kingime üksteisele asju. Tihti kingitakse lihtsalt kinkimise pärast ja võib-olla teisel polegi seda konkreetset asja vaja. Aga kinkima ju ometi peab. Muidu äkki arvatakse, et oled vaene või midagi. Või et ei hooli. Aga hoolimist saab ju näidata sajal muul viisil, kui asja ostmine. Olla teisele toeks. Teda kuulata, tõeliselt kuulata. Olla see, kes muudab mure kaks korda väiksemaks ja rõõmu mitmekordseks. Ehk võiks osta ühe kingi vähem ja hoopis koos mõnusalt aega veeta. Nii, et nutitelefonid on kenasti kõrvale pandud.

Minu elu parima jõulukingi on mulle teinud mu armas vanaema, kui ma olin veel väike. Ta oli õmmelnud mulle terve kingakarbitäie barbiriideid, kõik vanadest riietest/kangastest. Seal oli kõike, ballikleidist mantlikesteni välja! Ma käisin vanaema juures tihti, aga ta oli suutnud kogu seda õmblemisoperatsiooni osavalt peita. Isegi lapsearuga adusin, kui palju aega ja vaeva tal selle kingituse valmistamiseks kulus. See oli nii armastav žest, et mul läheb siiani selle peale mõeldes süda soojaks. 

Kui üldse tarbida, siis reisimine on parim investeering. Reisimine on ainus asi, mida ostad ja mis teeb sind rikkamaks. Reisimine laeb heade emotsioonidega ja on maailmapilti arendav. Parem on olla paari kodukaunistuse võrra vaesem, kuid palju reisinud.

Ma ei vahetaks tollase päeva emotsioone mitte ühegi tarbeeseme vastu
Ma ei vahetaks tollase päeva emotsioone mitte ühegi tarbeeseme vastu

IMG_5917

Muidugi ei hakka ma väitma, et ma ise enam üldse asju ei osta ja käin ringi, kartulikott seljas. Ostan ikka. Aga aina enam üritan oma garderoobi hoolikalt läbi mõelda, et oleks justkui palju alternatiive võimalikult väheste asjadega. Ühe kleidi võib muuta näiteks aksessuaaridega väga mitmenäoliseks.

Teiseks, kui ma juba ostan, siis kvaliteetse asja, mis kestab kauem. Seda meie keskkonna võimalikult vähese koormamise eesmärgil. Parem kannatan veidi, kogun ja ostan kallima, kuid vastupidava asja. Aitab juba küll nendest kahe-nädala jalanõudest ning mittehingavatest särkidest, kust vihma korral võib riidevärv voolama hakata.

Kas Sinu punane särgike on sama värvi?
Kas Sinu punane särgike on sama värvi?
Vabrikute tulem
Vabrikute tulem

Ma ei häbene ega pelga taaskasutust. Mulle meeldib „teise ringi“ poodides ringi konnata ja endale hoopis sealt midagi kappi soetada. Eriti mõnus on saada kasutatud hilbu kohta komplimenti, muiata ja tõdeda et ostsin selle kaduvväikse hinna eest. Kellelegi see hilp enam ei kõlvanud, aga tegelikult on ju täiesti ilus esemeke. Kaspariga oleme ka arutanud, et meie tulevases kodus võiks rakendada võimalikult palju taaskasutust. Ise renoveerida, et igal asjal oleks oma lugu. 

Ringi reisides olen eriti selgelt mõistnud, kuivõrd kurnatud ja saastatud on meie emake Maa. Isegi Eestis on seda tunda. Miks meil viimasel ajal kogu aeg „kehv suusailm“ on? Vastuse saab kliimasoojenemise kohta uurides. Miks leiavad aset üle 1000 aasta suurimad üleujutused? Miks nii tohutult palju loomaliike on väljasuremisohus?

Enamus neid probleeme algavad liigsuurest tarbimisest, milleks omakorda on tohutult palju vaja toota. Meil ei ole ju tegelikult nii palju asju vaja. Võib end katta tohutu meigikihiga, sättida selga uued kiirmoeriided ja võtta kaenlasse uhkeim käekott, kuid sisemise sära ja õnne puudumisel pole see inimene ikkagi läbinisti kaunis. Midagi on puudu.

Meie tarbimisele orienteeritud elustiili juures kohtab rekordiliselt palju depressiooni ja ärevushäireid. Kuidas nii, meil on ju rohkem asju, kui kunagi varem maailma ajaloos? Me ju elame kaunilt sisustatud kodudes, sõidame ilusate autodega, riidekapid on triiki täis. Miski siin mosaiigis ei klapi. Töötame, et teenida rohkem raha, et osta rohkem asju, mida me tegelikult ei vaja.

Mind ärritavad tarbimisega seotud stambid. Näiteks kirjutatakse meestele ette, kui mitu kuupalka peaks maksma üks kihlasõrmus. Paistab sedamoodi, et sellised jutud on liikvele lasknud pangad vms krediidiasutused, kes tahavad vaeseid armunud mehi laenurattasse tõmmata. Kuidas see üldse välja näeks, kas naisterahvas keerutaks end õnnelikult ja õhkaks, et näete, minu peigmees armastab mind nii palju, et võttis suisa laenu ja ostis mulle krediitkaardiga kalli sõrmuse. Nüüd algab meil õnnelik elu, laenuga ja puha. Aga sõrmus on aus! Ma muidu isegi ei teaks, kui uhke see on, aga peika ütles hinna ja mulle hakkas kohe sõrmus rohkem meeldima. 

Üks terve ja õnnelik suhe ei muutu sellest ju kuidagi paremaks, kui sõrme on libistatud hiiglaslik kivi. Võib-olla mõne kõrvaltvaataja jaoks see muudab suhte kuidagi väärtuslikumaks. Aga see ju ei loe, mida kõrvalseisvad arvavad, kui ise oled õnnelik ja rahul. Õnnelik inimene on niikuinii ilus, ka hiiglasliku teemandita, ja õhkab positiivset energiat. Igaühe heakskiitu on ju niikuinii võimatu saavutada, inimesed on lihtsalt niivõrd erinevad.

Uhke ja võimas auto ei tee ju samuti kedagi paremaks inimeseks. Hea inimese all mõtlen ma toredat, sõbralikku, abivalmit, teistega arvestavat empaatilist inimhinge, kes julgeb oma väärtustele truuks jääda. Kellel üldse on sügavamad väärtused ja põhimõtted paigas. Auto näitab vaid, et inimene suudab kuidagimoodi nii palju raha teenida, et poodi jalutada ja endale sõiduk osta, tõenäoliselt veel liisingu abil.

Samuti ei tee uus kleit või kallis jumestuskreem ühtki naist teistest “tõelisemaks”. Lõppude lõpuks on sellised soovitused üks suur reklaampropagada. See on muutunud nii elementaarseks osaks meie igapäevaelust, et me ei pane seda ajupesu tähelegi. Mina küll ei taha suurtööstuste jaoks olla lükata-tõmmata, vaid suuta oma peaga otsuseid langetada. Isegi, kui selleks tuleb vastuvoolu ujuda. 

Enda reklaamimine läbi raha ja asjade on kuidagi madal. Mäletan küll veel neid kohtinguid vallalisena, kus sai kuulda, kui jõukas ja hästikindlustatud mehepoeg mu vastas istub. Vat on partii, hea töökoha peal ja puha ning raha muudkui voolab! Minul võttis natuke iiveldama. Tänan väga, aga raha teenida ja head töökohta saan ma ise ka saavutada. Raha tuleb ja läheb. Kaaslane minu kõrval peab olema selline, kellega ma jagan väärtuseid. Kes on mulle ka hea sõber. Kes suudab end väärtustada ilma rahanumbriteta. Kellega ma läheks maailma otsa, taskus vaid mõned rahatähed. Kui inimesel on väärtused ja eesmärgid paigas, küll ta ka elamiseks vajalikud vahendid leiab. 

Ma mõistan seda raha teenimise nimel elamist ja suure töötamise asjadega kompenseerimise ringi küll. See on suur osa me ühiskonnast ja Lääne kultuurist. Kuid vahel tasub sellest väljapoole kiigata. Vaadata hoopis enda sisse. Mõelda, miks on asjad nii olulised. Kas sellega ehk proovitakse midagi kompenseerida? Ons põhjuseks madal enesehinnang, minevikuhaavad, kehvad lähisuhted, tegeleda tuleb ikka algprobleemiga. Mitte minna poodi ja osta endale uus riidekomplekt lootes, et ehk peidab „uus nahk“ hetkekski vana, probleemides sipleva, mina. Sest sa oled seda väärt. Oma sisemaailmaga tegelemist, mitte uut ripsmedušši.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s