Hea on tõdeda, et kodu mõttes oleme end sisse seadnud. Nagu eelmine kord mainisin, elame äärelinnas. Siin on elu vaikne. Hommikul on isegi kuke kiremist kuulda, nagu maal oleks. Linna sõidame rongiga ca 45 min. Majakaaslased on toredad, tegelevad palju spordiga ja on praegugi Hawaiil võistlustel. Triatlon ei paista olevat lihtne spordiala! Majas elab minu suureks rõõmuks väike koerake, kellele meeldib jalutamine samapalju kui mulle. Üldse on see koht elamiseks varasematest paikadest hubasem. Nii et kodurindel on kõik hästi.
Muide, see siin paistab olevat üsnagi moslemite linnaosa. Käisime eile kodutänaval asuvas väliujulas treenimas. Enamus naisi ujusid burkiinides. Meie kultuuritaustaga inimesi seal eriti ei leidunudki. Sama täheldab toidušopingul käies. Sydneys elades harjub eriti multikultuursusega ära. Linnas kõndides ja rongis kohtab tohutult palju ka asiaate. Valgeid inimesi on igal pool … ehk kolmandik umbes? Eks tänapäeva maailm ongi selline ja erinevus ju rikastab. Samas tööintervjuudel olen kohtunud vaid austraallastega.
Ma ei saa aru, miks on Eestis selline moslemipaanika lahti läinud. Egas usk ja pea katmine inimest teistsuguseks muuda. Malaisia oli ju ka islamiusuline maa ja lahkemaid inimesi, kui seal, on raske leida. Samuti on meie uues kodukandis täiesti tavaline elada. Ühed inimesed kõik.
Tööotsingutest hetkel pikemalt ei kirjuta. Kasparil on võimalused õhus, minule on juba midagi pakutud, aga otsin edasi. Ehk teinekord on selgemaid uudiseid.
Meil siin on tohutult kuum. Imelik aasta – eelmisel nädalavahetusel oli üle 20 aasta külmim päev. Eile sündis uus kuumarekord. Siin tundub kuumus erinev, kui oli Darwinis. Palju kuivem õhk ja tuulega puhutaks justkui fööniõhku näkku.
Palavusest hoolimata käisime eile linna avastamas. Meil on siin jälle riigipüha, mis stoppas ka tööotsingu. Uuel tööpäeval uue hooga. Kaspar küll käis ka tööintervjuul, mis ajal mina niisama linnas ringi jalutasin.
Lõpuks nägime ooperimaja ära. Tegelikult pakkus kõrvalolev Sadamasild isegi rohkem silmailu.
Senise kogemuse järgi võin öelda, et Sydney on Aussi linnadest kauneim ja põnevaim. Ajalugu on, parke leidub, linn on elav ja mitmekesine. Äärelinnad on väga madala asustusega, nagu eraldiseisvad väikelinnad. Hästi joonistuvad välja erinevad linnaosad. Kui me Hurstvilles teiste eestlaste juures ööbisime, siis tundsime end kui Aasiasse sattunud olevat. Täpselt sealne atmosfäär – kõikjal asiaadid, hireoglüüfid, palju toidukohti ja tohutult palju inimesi. Õhus hõljub nuudlilõhn. Kes säästa soovib, mingu sealsete toidulettide juurde vahetult enne sulgemist. Meile anti kaasa neli karpi sushit koguhinnaga 5 taala (3,10 EUR). Pärast ostsime 4,50 dollari eest kinos veepudeli. Mõnikord võidad, mõnikord kaotad. Straigh Outta Compton on muide üks hüva film, mis põnev eelkõige hip-hop kultuuri huvilistele. Seda oleme ka siin linnas vaatama jõudnud.
Mis seal ikka, järgmise korrani. Käisin täna hommikul jälle tööintervjuul. Palju jaksab üks inimene intervjueeritud saada? Aga mis see muu eesmärgile viib, kui visadus. On ju nii?
Tervitused
Grete-Maarja
Seikluslik elu 