Kämpimine Austraalia moodi ja Port Lincoln

Telia koopad. Raske on pildiga jäädvustada kogetut. Kujutlege lainemüha juurde. Koopad olid ca 5-6 m kõrbes.
Telia koopad. Raske on pildiga jäädvustada kogetut. Kujutlege lainemüha juurde. Koopad olid ca 5-6 m kõrged.

image

Mõnus piknik :) klaasis on meie lemmik värske marjamahl
Mõnus piknik 🙂 klaasis on meie lemmik värske marjamahl
Coffin Bay imelised rannad
Coffin Bay imelised rannad

Tere taas!

Vahepeal oli kuulda nurinat, et miks blogisse uut kirjutist ei ilmu ning kas meil on kõik korras. Muidugi on meil kõik ilusti, lihtsalt töine argipäev mattis endasse ning ei andnud mahti kirjutada. Küllap reisil olles katsun rohkem kirjutada, kas või kogetu jooksvalt Wordi talletades ja hiljem internetti paisates.

Vahepeal on elu kulgenud, nagu juba mainitud, töörütmis. Eks kirjutan kord ühe täitsa eraldi postituse meie siinsest olmest. Üldistatuna igapäevast – enamus ajast töötame (ca 10 h päevas), aga vabal ajal kokkame, sörgime, teeme jõuharjutusi, jalutame rannas, matkame läbi lähedalolevaid radu, planeerime tulevast reisi, vaatame vahel mõnda sarja või loeme kaasaolevaid raamatuid ning naudime lihtsalt koosolemist. Nii see rahakogumise aeg möödubki.

See nädalavahetus on eriti pikk. Siin kestavad pühad suisa reedest esmaspäevani. Ühelt poolt on neljapäevane puhkus tore, teisalt on nüüd paari nädala palk puuduvate tööpäevade tõttu madalam.

Reedel pidasime pärast pikemat põõnamist maha vabale päevale omase mõnusa brunchi, pakkisime kiirelt asjad ning asusime 4,5 h kaugusel asuva Port Lincolni-nimelise linna poole teele. Vahepeal peatusime Telia koobaste vaatamiseks, mis vaatepilt oli peatust täiesti väärt. Linna jõudsime õhtupoolikul. Vaatasime üle karavanpargis telkimiskoha ning uudistasime linna. Reede oli nii suur püha, et linn oli täiesti välja surnud. Meil maakatel oli nii palju õnne, et saime oma paari kuuga tekkinud pitsaisu ühes avatud pizzeerias siiski rahuldatud.

Linnake oli armas, ookeani ääres ja ääristatud elumaju täisehitatud mäekestega. Jalutasime ringi ning muretsesime natuke külma tuule pärast. Ilmateade lubas üle 20 kraadist ilma, aga tol hetkel oli sooja vaid 17 kraadi ringis. Meil polnud veel oma matkavarustust ning seega olime majakaaslaselt laenanud swag-i. Ah et mis see on? See atribuut on midagi telgi ja magamiskoti vahepealselt. Sees on madrats. Põhimõtteliselt magad seal sees olles lageda taeva all, pea kohal väike võrk. Tundus hullusena jaheda ilmaga lageda taeva all magamiskotis magada. Austraallaste seas on swagis magamine väga popp. See on väga mugav viis kämpida- rullid lahti ja magad. Ei mingit telgi kokkupanemisega jamamist. 

Meie töökaaslane viibis meiega samas karavanpargis. Saime temaga tunnikeseks kokku, et natuke vestelda. Seejärel oli kell aga piisavalt palju, et oma swagike lahti pakkida ja magama minna. Pakkisin end pikkadesse riietesse, aga tegelikult ei läinudki neid magades vaja. Üllatavalt mõnus ja soe oli selles telgi ja magamiskoti ristsugutises magada. Kitsas oli küll, sest tegemist oli üheinimeseswagiga. Magasime nagu kilud karbis. Tähistaevast oli küll hea enne uinumist vaadata.

Laupäev möödus shoppamise tähe all. Port Lincoln on lähim suurem linn ja mõistlik oli kogu matkatavaar sealt ära osta. Pärast päevakest poes jalataldu kulutades on meil nüüd olemas kogu matkavarustus – saame ka tsivilisatsioonita hakkama. Pidasime vajalikuks osta telgi, madratsi, gaasipriimuse, külmakasti, kummalegi ühe matkatooli ja lauakese. Mingit nipet näpet oli veel. Üldiselt oleme rahul, sest raha läks arvestatust üle poole vähem. Neil siin müüakse tohutult palju erinevaid matkatarbeid, väga mugavaks saab kämpimise teha.

Õhtul grillisime karavanpargi väliköögis. Mõnus sõbralik melu oli seal, enamus rahvast köögis olid eakad austraallased. Siin on paljudel karavanid, millega unnatakse mööda riiki ringi. Kõht veiselihast ja kanast täis, asusime kuuvarjutust vaatama. Istusime matkatoolidel, taustaks ookean. Kuu oli tõesti veripunane, kuigi vaatepilti varjutasid vahepeal pilved.

Öö pani meie telgi proovile, mis oli hea. Saimegi teada, kas telk on vastupidav. Suurest tuulest ja vihmast hoolimata olime soojas ja kuivas ning nautisime head und. Ühesõnaga pühade ajal saime esimest korda kehva ilma maitsta.

Pühapäeval sõitsime Boston Bay veiniistandusse. Maitsesime veidi veine ning ostsime ühe hea valge Sauvignon Blanci ka kodus maitsemiseks. Seejärel sõitsime Coffin Bay National Parki. Tegime seal järvekese ääres väike pikniku. Grilljäägid koos salatiga maitsesid hästi. Tegime veel väikse matka, mille käigus nägime emusid ja känguruid, ning asusime koduteele. Kokkuvõttes oli tore reisike. Nüüd on meil veel üks puhkepäev jäänud ning homme asume juba tööle.

Soojad tervitused ja kallistused kõigile, kes armsad ja kallid!

Grete ja Kaspar

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s