Tere taas!
Kasutan praeguseid häid internetivõimalusi siin hostelis ning kirjutan, kuis jaksan. Peagi oleme kaugel-kaugel tööl ja ei usu, et seal internetiga liiga head lood on.
Eile otsisime jätkuvalt tööd. Olime terve päev toas, nina arvutis, uurisime kuulutusi ja vastasime neile. Võtsime end väga korralikult kokku. Tunnistasime endale, et oleme siiani veel veidi laisad olnud, ehkki otsisime esimesest päevast peale tööd. Kõpitsesime veelgi resümeed. Kui otsitakse highly motivated inimest, siis meie oleme ultra highly motivated. 🙂
Otsisime tööhosteleid. Tuli välja, et Melbourne’st ca 2 h tunni kaugusel on piirkond, kus hooaeg täitsa kõrgseisus. Tööhostelist lubati kohe tööd. Olime siiski skeptilised ning otsustasime pigem ise sinna linnakesse majutuse vaadata ja ise kohalikud farmid töö saamise eesmärgil läbi käia. Siis ilmus ühtäkki kuulutus Gumtreesse. Otsiti õunakorjajaid. Saatsime sms’i ja saimegi diilile, mille ristisime siiski orjafarmiks töötamiseks. Palka maksti bin‘i põhiselt ehk tegemist oli tükitööga. Majutus oleks olnud 210 taala nädal. Nentisime siiski, et kuna meil poleks olnud tänasest kuhugi minna ja Melbourne kalli hosteli peale raha kulutada ei ole otstarbeks, orjame veidi aega õunu korjates, ise paremaid pakkumisi piiludes. Siis oleks veidi rahavoogu peale saanud.
Käisin veel Kasparile peale, et ta austrihärrale helistaks. Kaspar oli temaga pikemalt enne telefonis rääkinud ja neil oli hea klapp, naljatlesid ja naersid vastamisi. Kõik mu Aussis olnud tuttavad soovitavad ise koguaeg aktiivne olla, helistada ja end meelde tuletada. Ega see meeldiv polnud, tundsime end pealetükkivana, aga Kaspar siiski tegi kõne. Saime sealt taas positiivse noodi. Lootsime väga, et saame austrifarmi. Seal on tunnipalk – 21 taala tunnis. Saab ületunde teha (mis on juba mitmekordselt tasustatud), seal on majutus vaid 100 taala nädalas ning oma farmipäevad saab kirja ookeani ääres olles, mitte kuskil igaval sisemaal. On ju huvitav austreid püüda ookeanil paadis. 🙂
Lootusrikkalt, ent meelestatuna orjapõlvele asusime õhtusele jalutuskäigule. Olime päev otsa toas istunud ja energiat oli liigpalju üle. Oleme juba harjunud igapäevase d-vitamiini doosiga ja oli tunda, et värsket õhkugi on vaja, kuigi päike oli juba suhteliselt loojas.
Jalutasime ringi kuskil Melbourne agulis ja nentisime, et Melbourne on nüüd küll igati läbi käidud ja et igav on. Mina veel nentisin, et ma ei jaga vähemalt hetkel paljude siinviibinud isikute Melbourne vaimustust. On tore linn küll, aga mitte midagi erakordset. Jõudsime suure ringiga meile juba tuttava Keskturu moodi Victroria Marketi juurde. Kuulsime mingit melu. Ja oh seda üllatust, olime sattunud otse kolmapäevasele ööturule. Vot see oli lahe üritus. Mängis elav muusika, rahvast oli palju. Püstitatud oli palju putkasid, kus kostitati erinevate maade toitudega alates Argentiina grillis ja India karrist kuni Prantsuspäraste makroonide ja Taani pannkookideni välja. Me ei olnud veel õhtustanud, nii et sõime Indiapärast vürtsikat kitsekarrit. See öine turg tõstis minu silmis Melbourne aktsiaid.
Vahepeal vastas veel üks isik meie tööpakkumisele, ent seal oli palk ikka väga madal – 350 taala nädal. Tõsi küll, majutus ja bensiin oli tasuta. Seal kohas oleks mina lapsi hoidnud ja Kaspar maja renoveerinud. Orjapõlvega teenib siiski rohkem.
Koduses hostelis läksime magama ja nentisime, et homme siis algab orjapõli. Mina nägin veel öösel unes, kuidas meilt taheti passe ära võtta ja kuidas me pidime hiinlastega võidu õunu kokku korjama. Mürgiseid mutukaid ja usse kubisevas võpsikus odava raha eest õunu korjata ei tundunud ahvatlev, ent kuskilt tuleb ju töötamist alustada.
Juba teist hommikut äratas meid Austrihärra. Seekord smsiga – me saime töö, sest jätsime parima mulje. Juhuu! Küll on kahju sellest prantsuse, itaalia, inglise ja rootsi paarikesest, kes tööst ilma jäid. Igatahes, nüüd saame igava sisemaa asemel töötada põneva paadi peal kindla ja hea tunnipalgaga. Orjapõli lakkugu panni! Hommikuti asume paadile austrijahile, õhtul tagasi. Meil on farmis oma tuba. Austrihärra märkis ka surfamist, nii et ehk saame oma vähesel vabal ajal surfamist õppida. Koht ise on küll suht pärapõrgus, mis ongi hea – töötamise ajal plaanime kulutada maksimaalselt vähe, et pärast teenitud raha eest palju reisida. Loodame palju ületunde teha ja huvitava kogemuse koos rahapakiga saada.
Oleme nüüd ühe päeva veel Melbournes ja homme asume Adelaide poole teele. Austrifarm asub Melbournest 16 h sõidu kaugusel Lõuna Austraalias. Adelaidist ostame auto ja saame ca 8 h sõita Smoky Baysse. Millalgi järgmisel nädalal jõuame austrifarmi. Oleme väga põnevil ja õnnelikud.
Täna on meil esimest korda vaba päev, kus ei peagi kuulutusi kammima. Oleme küll iga päev ringi jalutanud ja veidigi chillinud, aga täna on täitsa eriline tunne. Mure töö pärast on pea kohalt lahkunud. Tähistame seda ookeani äärde minnes, kus kavatseme päevitada ja ehk ka varba vette pista. Paistab, et ka ilm on paranenud, on soojem ja vähem tuuline. Õhtul mekime tähistamiseks kohalikku õlut ja homme varahommikul hakkame rongiga Adelaide sõitma, et hilisõhtuks seal olla.
Tervitused soojad!
Grete&Kaspar
Seikluslik elu 